Päevamatka rekord.

1992 aasta jürikuus, täpsemalt kuu lõpus, matkab Marek Vahula Pühajõe suudme lähedalt varahommikul, õhtusesse Kunda bussijaama. Kokku tegi see päevamatkaks 42 kilomeetrit, seda koos suure-suure ja raske helesinise  seljakotiga. Matk kulges peamiselt mööda klindiserva. Alustasin kell 5.45 ja kell 20.40 olin Kunda bussijaamas. Viimane buss väljus väikelinnast kusjuures kell 20.50 Seljas oli 22 kilone täisvarustusega neoonsinine „Jermak“ seljakott. Kõik soosis head minekut, ei olnud tuuline ega vihmane ega liiga soe või külm samuti mitte. On loomulikult üks omapärane matkarekord. Kõik soosis väga head minekut, ei olnud vastutuult, ega ei olnud ka liiga külm või palav. Oli vaid kaks põgusat söögipeatust kui kuiva-külma sööki einestasin. Rekordi järele läksin ise ja omapead. Võtsin ennast vabaks ja olingi mineja. Hea mineku mees olin ju enne sedagi matka, kuid nii jõudsat minekut polnud ma varem kogenud. Peale iseenda tulid mulle appi hea ilm ja tugevad jalad ning suurt seljakotti ma nagu ei tundnudki õlgadel. Varane, kella kuuese alguse ja hilise lõpetamise vahele jäi ligikaudu 14 ja pool tundi suurt käimise rõõmu.  Vabaduseiha põues kogunes terve pika linnatalvise aja, mil ma välja peaaegu, et ei saanudki, kuni pankrannikut sammumeetriga mõõtma hakkasin. Vabaduseiha panigi sammumeetri tööle ja see töötas terve pika matkapäeva, kuni matkarekord saigi püstitatud.