Rekord nr. 866.

 866. Eesti kõige pikemate kõrvadega loomad on nahkhiir Suurkõrv ja Halljänes ning Valgejänes. Just nemad omavad kõige pikemaid kõrvu meie loomariigis.

Rekord nr. 867.

 867. Meie suurim röövlind on Merikotkas. Just tema on meil suurim röövlind ja teised kotkad jäävad juba rohkem või vähem temast maha.

Rekord nr. 868.

 868. Meie kõige pikema sabaga loomad on rebane ja orav. Otse loomulikult on just rebane ja orav selle tiitli kandjad ja teised sabakandjad, jäävad juba Reinust ja oravast rohkem või vähem maha.

Rekord nr. 869.

 869. Eesti suurim kiil on Kuningkiil, seda Tondihobulaste sugukonnast. Tema kehapikkus on 66-84 millimeetrit ja tagatiib on pikk 45-52 millimeetrit. Talle järgnevad suuruse osas sama, Tondihobulaste sugukonna liigid.

Rekord nr. 870.

 870. Eesti suurimad looduslikud pühapaigad. Eesti suurimad looduslikud pühapaigad on pühad jõed ja järved. Võhandu Pühajõgi on oma ajaloolises sängis 161 km pikk ja hõlmab koos

tema teele jäävate järvede ja seal asuvate saartega 1039 ha. Jõe kaldail
leidub kümneid hiiepaiku, pühi kive, allikaid ja koopaid. Koos 50-m
turvavööndiga on Võhandu Pühajõe komplekspühapaiga pindalaks 1200 ha.
Eesti kümmekonnast pühajärvest Otepää Pühajärve pindala koos saartega on
298,3 ha. Maismaa-pühapaikadest on suurimad hiied. Need hõlmavad sageli erinevaid
maastikuelemente ja võivad sirutuda nii laiusse kui kõrgusse. Hiis on
kogukondlik pühapaik, mida on kasutanud ühe küla, või terve kihelkonna
rahvas. Hiitest võib leida erinevaid kombestikuga seotud tegevuspaiku
nagu lõkke-, palve-, tantsu-, nõupidamise-, matuse- ja tervenduspaigad.
Enamik teadaolevaid hiiepaiku hõlmavad kuni kümmekond hektarit, suurimad
aga küünivad ligi sadakonna hektarini. Saaremaa lääneserval kihelkonna kihelkonnas asub Kurevere, Tammese, Kehila ja Läägi küla hiis, mille pindala on 90 ha. Info: Ahto Kaasik. Tekst: Marek Vahula.

Rekord nr. 871.

 871. Eesti suurimad putukad on kiilid. Eesti kõige suuremad putukad ongi meil kiilid. Edestades sellega näiteks liblikaid ja teisi suuremaid putukate rühmi.

Rekord nr. 872.

 872. Ainuke putuktoiduline taim on huulhein. Meie looduse ainukene taim, kes putukaid rabas püüab, ongi huulhein.

Rekord nr. 873.

 873. Röövtoiduline Hallõgija, kes polegi ise röövlind. Meie ainukene röövtoiduline lind, kes ise tegelikult ei olegi röövlind, ongi siis Hallõgija.

Rekord nr. 874.

 874. Suurim Kühmnokk-luige pesitsuskoloonia. See asub teadaolevalt Käina lahes, kus pesitsevaid paare on üle poolesaja. 1990. aastat alguses oli teadaolev suurim pesitsuskoloonia Toolse Liivasäärel, kus loeti kokku kuni 43 luigepesa.

Rekord nr. 875.

 875. Eesti vanim ja jämedaim punane tamm asub Neerutis, Neeruti maastikukaitsealal. Hinnanguliselt on puu vanuseks 300 ja rohkemgi aastat.

Rekord nr. 876.

 876. Biotudengite rekord, seda 1990. aasta sügisel. 1990. aasta sügisel võeti vastu Tartu Ülikooli bioloogiaosakonda 80 biotudengit. Ei varem ega hiljem ei ole nii palju biotudengeid vastu võetud.

Rekord nr. 877.

 877. Rekordiline turbasambla juurdekasv Eesti rabades on Tolkuse rabas. Pärnumaal asuvas Tolkuse rabas on registreeritud suurim turbasambla aastane juurdekasv, koguni kuni 1,9 millimeetrit aastas. Sellega ületab selle raba turbasambla juurdekasv keskmise juurdekasvu peaaegu, et kaks korda. 

Rekord nr. 878.

 878. Eesti kõige liigitihedaim aed on Tartu Botaanikaaed. Siin kasvab 3,5 hektaril ligikaudu 11000 liiki ja sorti erinevaid taimi.

Rekord nr. 879.

 879. Eesti suurim kiskja on Pruunkaru. Karu ongi meie looduse suurim kiskjaline ehk kiskja, kellest kõik teised kodumaa kiskjad jäävad suuruse poolest kaugele maha.

Rekordite rekord.

 Rekordite rekord.

Viimane ja ilma oma numbrita meie loodusrekord on ise üks rekordite rekord. Sest nii väiksel maal on nii palju rekordeid ehk fakt, mis suure rekordite numbri keeles meile kõneleb ja meid kõiki kõnetab. Tubli ja suursugune number, 879, on ise suur märk meie looduse mitmekesisusest ja ka tänuks kõikide rekordite kokkukogujale ehk autorile endale.