Rekord nr. 815.

815. Kassikakk. Rõngastati 5. juunil 2014 aastal Pärnumaal Mälikülas. Taasleiti 6. jaanuaril 2015 aastal Tallinnas, Haaberstis. Rännuteekonna pikkuseks siis 122 kilomeetrit. Suure linnu kohta vägagi tagasihoidlik tulemus.

Rekord nr. 816.

816. Väiketüll. Rõngastati 9. juunil 2019 aastal Hiiumaal, Nõmba külas. Taasleiti 30. juulil 2021 aastal Saaremaal, Sääre külas. Rännuteekonna pikkuseks siis 118 kilomeetrit. Väikse linnu lühike rännuteekond.

Rekord nr. 817.

817. Puukoristaja. Rõngastati 29. septembril 1981 aastal Kabli linnujaamas. Taasleiti 4. aprillil 1982 aastal Lätis, Talsis. Rännuteekonna pikku siis 117 kilomeetrit. Väikse linnu väike tulemus.

Rekord nr. 818.

818. Metsis. Rõngastati 27. märtsil 2008 aastal Jõgevamaal, Raadivere külas. Taasleiti 14. aprillil 2008 aastal Pärnumaal, Saarde vallas, Sigaste külas. Rännuteekonna pikkuseks siis 114 kilomeetrit. Suure linnu kohta väga lühike rännuteekond.

Rekord nr. 819.

819. Brandti lendlane.

Rõngastati 09. märtsil, 1990 aastal Piusa koobastes ja taaspüüti samas kohas 07. märtsil 2021 aastal. Vanuseks siis rekordilised 30 aastat, 11 kuud ja 29 päeva. Väikse looma kohta vägagi kõrge eluiga.

Rekord nr. 820.

820. Põhja-Nahkhiir.

Rõngastati 14. detsembril, 1971 aastal, Harjumaal, Kiia külas. Taasleid 02. veebruaril, 1987 aastal. Vanuseks siis 15 aastat ja 19 päeva. Väikse looma päris kõrge eluiga ja suur number.

Rekord nr. 821.

821. Suurkõrv.

Rõngastati 20. jaanuaril, 1997 Pärnumaal. Taaspüüti 05. jaanuaril, 2009 aastal Pärnumaal. Vanuseks siis 11 aastat, 11 kuud ja 16 päeva. Väikse looma keskmine tulemus.

Rekord nr. 822.

822. Hõbe-Nahkhiir.

Rõngastati 29. juulil, 1988 aastal Tartumaal, Peatskivi külas. Taaspüüti 13. novembril, 1988 aastal Austrias, Oberösterreichi piirkonnas. Ränderekordiks siis 1440 kilomeetrit. Ühe nahkhiire kohta vägagi pikk rännuteekond.

Rekord nr. 823.

 823. Suurvidevlane.

Rõngastati 02. sügiskuul, 2017 aastal Tartumaal, Elva vallas, Palupõhja külas. Taaspüüti 24. jaanuaril, 2018 aastal Saksamaal, Brandenburgi lähistel, Babow, Oberspreevaldis. Rännuteekonna pikkuseks siis 1064 kilomeetrit. Väikse looma kohta väga pikk rännuteekond.

Rekord nr. 824.

 824. Pargi-Nahkhiir. 

Rõngastati 18. juulil, 2016 aastal Läänemaal, Lääne-Nigula vallas, Paslepa külas. Taaspüüti 13. mail 2017 aastal Saksamaal, Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal, Greifswalder-Oie kandis. Rännuteekonna pikkuseks siis 788 kilomeetrit. Väikse looma kohta päris pikk rännuteekond.

Rekord nr. 825.

825. Tiigilendlane. Rõngastati 14. juulil, 1988 aastal, Tartumaal, Elva vallas, Palupõhja külas. Taaspüüti 04. juulil, 1991 aastal, Lääne-Virumaal, Haljala vallas, Palmse külas. Väikse looma kohta keskmine rännuteekonna pikkus. Rännuteekonna pikkuseks siis 122 kilomeetrit.

Rekord nr. 826.

826. Tuur. 45 aastat, püütud Suurest väinast, 1996 aastal. Suure kala kohta ka kõrge vanus. Hea tulemus ning kinnitab, et see kala meil vägagi vanaks võib elada.

Rekord nr. 827.

827. Räim. 19 aastat, püütud Saaremaa lähedalt. Väikse kala kohta väga kõrge iga ja hea rekordtulemus.

Rekord nr. 828.

828. Kilu. 19. aastat, püütud Soela väinast, 1976 aastal. Väga väikse kala kohta ka väga kõrge iga ning suur rekordnumber.

Rekord nr. 829.

829. Merisiig. 21 aastat, püütud Kuusmõmme lahest, 1963 aastal. Suuremat sorti kala kohta päris kõrge eluiga ning märkimisväärselt hea tulemus.

Rekord nr. 830.

830. Peipsi Tint. 4 aastat, püütud Peipsi järvest. Väikse kala väikene tulemus.

Rekord nr. 831.

831. Haug. 22 aastat, püütud Tamula järvest, 1933 aastal. Suure ja tähtsa püügikala kohta vägagi soliidne iga ja kõrge tulemus.

Rekord nr. 832.

832. Särg. 15 aastat, püütud Võrtsjärvest, 1958 aastal. Väiksemat sorti kala kohta vägagi kõrge eluiga ja hea tulemus.

Rekord nr. 833.

833. Teib. 10 aastat, püütud Vasalemma jõest, 1985 aastal. Keskmise suurusega kala keskmine tulemus.

Rekord nr. 834.

834. Turb. 15 aastat, püütud Kasari jõest, 1979 aastal. Keskmise kala kohta päris kõrge eluiga ning hea ja suur number.

Rekord nr. 835.

835. Tõugjas. 15 aastat, püütud Peipsi järvest, 1947 aastal. Keskmist sorti kala kohta ka keskmine tulemus.

Rekord nr. 836.

836. Latikas. 25 aastat, püütud Võrtsjärvest, 1960-ndatel aastatel. Keskmist kasvu kala kohta vägagi kõrge eluiga ning suur number.

Rekord nr. 837.

837. Vimb. 16 aastat, püütud Pärnu lahest, 1959 aastal. Keskmist kasvu kala kohta ka keskmine tulemus.

Rekord nr. 838.

838. Ahven. 23 aastat, püütud Võrtsjärvest, aastal 2002. Väiksemat sorti kala kohta vägagi kõrge eluiga ning suur number.

Rekord nr. 839.

839. Kiisk. 11 aastat, püütud Käsmu lahest, 1997 aastal. Väikse kala kohta väga kõrge eluiga ning suur number.

Rekord nr. 840.

840. Emakala. 14 aastat, püütud Kihnu saare lähedalt. Väiksemat kasvu kala kohta päris kõrge eluiga ning suur rekordnumber.

Rekord nr. 841.

841. Eesti looduse suurim kakk ehk öökull on kassikakk. Meie suurim kaklane ehk öökull on siis kassikakk. Temast suuremat öökulli meie looduses ei ela ja kõik teised öökullid on temast juba väiksemad. Auväärselt teisel kohal on habekakk ja kolmandat kohta hoiab händkakk. 

Rekord nr. 842.

842. Kõige varajasem pesitseja lindude seas on kuuse-käbilind. Kõige varem alustab pesitsemist meie suleliste seas kuuse-käbilind. Ta teeb seda juba talve lõpufaasis, ajal mil kõik teised sulelised veel pesaeluga alustanud ei ole. Varajased oma pesaeluga on ka kaljukotkas ja merikotkas ning ronk, kuid seda mitte nii varakult kui väikene kuuse-käbilind.

Rekord nr. 843.

843. Eesti levinuim sõnajalgtaim on kilpjalg. Meie sõnajalgade seas ongi siis kõige laiemalt levinud kilpjalg. Teda võib meil kohata vägagi mitmekesistes biotoopides ja just seetõttu ta meil kõige levinuim ongi.

Rekord nr. 844.

844. Eesti arvukaim ja ka levinuim päevakull ehk kulliline on hiireviu. Meie kulliliste seas on arvukaim hiireviu. Arvatakse, et teda pesitseb meil vähemalt 3000 paari ehk elab meil neid vähemalt 6000 lindu. Ükski teine päevakull nii suure arvukusega meil hiilata ei saa.

Rekord nr. 845.

845. Eesti arvukaim ja levinuim öökull ehk kakk on händkakk. Meie looduse arvukaim ja levinuim öökull on händkakk. Ta on Eestimaa ära vallutanud viimase poole sajandi jooksul. Enne tema Eestimaa vallutust oli tavaliseimaks öökulliks kodukakk, kes nüüd tänapäeval on auväärsel teisel kohal.

Rekord nr. 846.

846. Eesti vanimaks elanud põder. Põdrauurija Jüri Tõnissoni andmetel on meie vanim põder elanud kuni 20 aastaseks. Vabas looduses saavutavad nad vanuse 15-20 aastat aga haruharva. Põdra vanust määratakse järgmiselt: hambajuure tsemendis loendatakse aastarõngad. Põdra keskmine eluiga meie looduses on tegelikult 5-12 aastat.

Rekord nr. 847.

847. Eesti vanimaks elanud pruunkaru. Karuuurija Egle Tammelehe sõnul on Eestis vabas looduses karu elanud kõige vanemaks 21 aastaseks. Karu lasti 2004 aastal Kehtna kandis ja küttimine ongi meie karude peamine surmapõhjus looduses. Kütitud karude vanust määratakse hambajuure tsemendikihis olevate aastarõngaste järgi.

Rekord nr. 848.

848. Eesti suurim putukate kollektsioon. Eesti ja Baltimaade suurim putukate kogu on Eesti Maaülikooli oma, kokku on seal nõelastatud putukaid ca. 0,8-0,9 miljonit ja nõelastamata putukaid on seal hinnanguliselt 2 miljonit. Tartu ülikooli loodusmuuseumi kogus on ca. 400000 nõelastatud putukat ja nõelastamata on ca. 200000 putukat. Eesti loodusmuuseumis Tallinnas on ca. 133000 nõelastatud putukat. Erakogudest on suurim Allan Selini oma  Tartust ja nõelastatud putukaid on kokku seal ligikaudu pool miljonit ja nõelastamata putukaid on hinnanguliselt 1,5-2 miljonit eksemplari.

Rekord nr. 849.

849. Eesti suurima seemnega taimed on harilik tamm ja hobukastan, kelle tõrud esimesel ja kastanimunad teisel ongi suured ja meie suurimad seemned. Harilik tamm siis on meil pärismaine liik ja hobukastan mitte. Kõik ülejäänud meie taimed nii suurte seemnetega hiilata ei saa.

Rekord nr. 850.

850. Eesti kõige jämedaim sarapuu kasvab Jõgevamaal, Jõgeva vallas, Luual, Tamme talu aias. Kuigi väga täpsed selle puu mõõdud küll puuduvad, kuid jämedaim on ta meie sarapuude seas kohe kindlasti.  

Rekord nr. 851.

851. Eesti suurim herbaarium. Eesti Maaülikooli botaanikaosakonnas asub meie suurim teaduslik herbaarium  ja Tartu Ülikooli Botaanikaaias asub meie suurim õppeherbaarium. Eesti Maaülikooli soontaimede herbaariumis on 177000 herbaarlehte. Eesti loodusmuuseumi herbaariumis on 126656 herbaarlehte ja Tartu Ülikooli loodusmuuseumi botaanika-mükoloogia muuseumi herbaariumis on 118937 herbaarlehte, seda seisuga märts, 2022 aastal.

Rekord nr. 852.

852. Eesti suurim seentekogu on Eesti Maaülikooli seentekogu, kus on Kadri Pärteli sõnul hinnanguliselt ca. 200000 kuivatatud seene eksemplari. Teist nii suurt seentekogu meil rohkem ei leia kui Eesti Maaülikooli oma. On ka väiksemaid erakogusid, kuid need kõik teised on suurimast väiksemad.

Rekord nr. 853.

853. Vanim hunt. Hundiuurija Peep Männili sõnul on vanim kütitud hunt olnud 14 aastane, kütitud Hiiumaal, 2011 aastal. Mandril on olnud vanim kütitud loom 11 aastane. Vanuse määramise metoodikaks on hamba tsemendikihis olevate aastarõngaste loendus. Aastatel 2002 – 2019 määrati vanused ca. kütitud 500 loomal. Hunt, kes harva looduses kümne eluaasta vanuseläve ületab, on elanud siis kõige rohkem 14 aastaseks. Ehk inimesest jahimees ongi peapõhjus, et miks ta meil kõrgemat eluiga ei saavuta.  

Rekord nr. 854.

854. Vanim ilves. Peep Männili sõnul on vanim lastud ilves olnud 12 aastane, seda mitmel korral. Metoodikaks on siis hamba tsemendikihis olevate aastarõngaste loendus. Aastatel 2002-2019 määrati ca. 500 looma vanused. Ilves, kes harva kümne eluaasta künnise ületab, on elanud siis maksimaalselt 12 aastaseks meie looduses. Jahiloomana on ta ka inimese jahiobjekt ja ehk  see on ka peapõhjus, et miks tal vanemaks ei õnnestu elada.

Rekord nr. 855.

855. Eesti kõige suurima lehega taim. Meie pärismaistest taimedest omab suurimat lehte takjas. Tema ovaalse kujuga lehed võivad olla kuni 71 cm pikkused. Takja leht, mis kuni 71 sentimeetri pikkune võib olla, ongi meie maa suurim leht üldse, mis ühel meie taimel kasvada võib.

Rekord nr. 856.

856. Pikima leherootsuga taim on meil Valge-vesiroos. Leheroots võib tal olla meil kuni kolme meetri pikkune. Kuni kolme meetri pikkune leheroots on meie looduse üks imedest ja pikema leherootsuga taime rohkem meil ei leiagi.

Rekord nr. 857.

857. Pikima varrega rohttaim on humal (kuni 15 meetrit) ja pilliroog (kuni 6 meetrit). Kaks kanget on siis humal ja pilliroog. Humalal kuni 15 meetri pikkune ja pillirool kuni 6 meetri pikkune vars ongi siis meie soontaimede seas tipptulemused.

Rekord nr. 858.

858. Eesti pikim kõrreline on pilliroog. Pilliroog kui pikim meie kõrreline võib kasvada kuni kuue meetri pikkuseks ja ükski teine meie kõrreline nii kõrge kasvuga uhkustada ei saa.

Rekord nr. 859.

859. Kõige pikema risoomiga meie taim. Arvatakse, et kõige kiirema kasvuga risoomiga ja ühtlasi ka kõige pikema risoomiga meie taim on pilliroog. Rekord on hinnanguline, sest väga täpselt meie taimede risoomide pikkust ei ole uuritud.

Rekord nr. 860.

860. Eesti suurim puuseen. Meie looduse suurim puuseen on jänesvaabik. Meie suurima viljakehaga puuseen on siis tema ja kuigi on teisigi suuri puuseeni, siis jänesvaabik hoiab kindlat esikohta.

Rekord nr. 861.

861. Kõige lähemale maapinnale (umbes 14 meetrit) on aluskorra kivimid Hiiumaal Paluküla mäel, Kärdla meteoriidikraatrit ümbritseva ringvalli harjal. Mujal Eesti piirkondades on aluskorra kivimid igal pool rohkem või vähem sügavamal.

Rekord nr. 862.

862. Kõige lähemale veepinnale (umbes 14 meetrit) on kristalse aluskorra kivimid Neugrundi meteoriidikraatri keskosa ümbritseva ringvalli harjal. Nii lähedale veepinnale mujal aluskorra kivimid ei küündi kui Neugrundis.  

Rekord nr. 863.

863. Maakoore paksus Eesti all on 44-52 kilomeetrit. Väiksem (kuni 44 kilomeetrit) on maakoore paksus Põhja-Eestis ja suurem (kuni 52 kilomeetrit) Eesti lõunapiiril. Maakoor on meil kontinentaalset tüüpi. Mujal Eesti piirkondades jääb maakoore paksus nende mõõtude vahele ehk vahemikku 44-52 meetrit.

Rekord nr. 864.

864. Kristalse aluskorra pealispinna suurim sügavus (784 meetrit) on registreeritud Ruhnu puuraugus, kus just nii sügaval avaneb Riia massiivi rabakivi. Mujal Eestis nii sügaval aluskorra kivimid ei ole kui just Ruhnu saare all.

Rekord nr. 865.

865. Kõige esinduslikum karstiala Eestis on Kostivere. On karstiala Kostivere alevikus, Jõelähtme vallas, mille on kujundanud Lasnamäe lademe lubjakivist läbi voolav Jõelähtme jõgi. Ala on 2,5 kilomeetrit pikk ja 0,5 kilomeetrit lai ja see ala on rikas mitmesuguste karstivormide poolest.